Lähedal, kuid paljude jaoks endiselt avastamata

Mõnikord on kõige huvitavamad paigad need, mis on olnud kogu aeg otse meie kõrval. Eesti on rootslase jaoks kummaline paradoks – üle mere, peaaegu käeulatuses, ent siiski veel avastamata võimalus. Üha enam rootslasi jõuab siia esmalt uudishimust, seejärel juba selgema mõttega: kas Eesti võiks olla midagi enamat kui lihtsalt sihtkoht kaardil?

Ometi on siin koos midagi haruldast: puhas loodus, pikk rannik, turvaline elukeskkond, Euroopa üks nutikamaid digiriike, ettevõtlust soosiv maksuloogika ning kinnisvaraturg, mille potentsiaalist ei ole rahvusvaheline ostja veel kaugeltki kõike kätte saanud. Üha enam otsitakse vastuseid ka väga praktilistele küsimustele: kui lihtne on Eestis kinnisvara osta, milline on elukeskkond välismaalasele ning kas siia kolimine on tegelikult nii sujuv, nagu räägitakse.

Eesti on väike, ent paistab maailma edetabelites järjekindlalt silma. 1,36 miljoni elanikuga riik on Euroopa Liidu liige alates 2004. aastast, Schengeni ala osa alates 2007. aastast ja euroala liige alates 2011. aastast. Aga see on alles algus. Viimastel aastatel on Eesti olnud maailmas 2. kohal ÜRO e-valitsemise indeksis, 1. kohal OECD maksukonkurentsi indeksis, 2. kohal pressivabaduses ning Euroopa tipus hariduse ja loova mõtlemise võrdlustes. Väikese riigi kohta on see muljetavaldav kontsentratsioon väga suuri tugevusi.

Elukeskkond, mille väärtus avaneb süvenedes

Eesti tõmme ei sünni siiski ainult tabelitest. Ta sünnib ka ruumist, valgusest ja sellest põhjamaisele inimesele tuttavast tundest, et loodus ei ole siin dekoratsioon, vaid elu loomulik osa. Eestis on 2317 saart, ligi 3800 kilomeetrit rannajoont ja üle poole maismaast on metsaga kaetud. Veel üks detail, mis jääb meelde: ükski punkt Eestis ei jää rabast kaugemale kui kümme kilomeetrit, ning Eesti vanimad rabad on üle 10 000 aasta vanad. See annab elukeskkonnale midagi, mida ei saa ehitada ega juurde turundada – päris avaruse. Just seepärast on Eestis võimalik ühendada linn, meri, mets, hea arhitektuur ja rahulik elutempo viisil, mis mõjub ühtaegu luksuslikult ja loomulikult.

Rootslase jaoks on selles midagi väga loogilist. Premium-elustiil ei tähenda ammu ainult prestiižset aadressi. See tähendab ka aega, vaikust, turvatunnet, võimalust liikuda kiiresti kahe riigi vahel ning tunnet, et kodu toetab elu, mitte ei muutu koormaks. Eestis võib see tähendada mereäärset linnakodu Tallinnas, suvekodu kadakate ja kiviste randade lähedal või privaatset elupaika Noarootsi, Vormsi või Haapsalu kandis. Luksus on siin vähem demonstratiivne ja rohkem sisuline. Just seepärast mõjub Eesti paljudele rootslastele mitte niivõrd uue ja tundmatuna, vaid pigem loogilise jätkuna põhjamaisele elutunnetusele.

Tallinn kui värav uude põhjamaise elu kvaliteeti

Tallinn on selle maailma kõige nähtavam sissepääs. UNESCO kirjeldab Tallinna vanalinna kui erakordselt terviklikku ja hästi säilinud keskaegset Põhja-Euroopa kaubalinna. Kuid Tallinna võlu ei piirdu vanalinnaga. Selle linna tugevus on võime olla korraga väärikas ja liikuv: ühelt poolt sajanditevanused kivimüürid, teiselt poolt uus arhitektuur, arenev mereäär, tugev restoranikultuur ja linn, mis ei mõju ülekoormatuna.

Väike, aga väga kõnekas fakt: ÜRO 2024. aasta kohalike e-teenuste võrdluses tõusis Tallinn maailma esimeseks linnaks. See ütleb linna kohta rohkem kui pikk seletus. Tallinn toimib paljude jaoks ka esmase maandumispunktina neile, kes kaaluvad Eestisse kolimist või kinnisvara soetamist.

Riik, mis ei raiska su aega

Eesti puhul tasub mõista üht olulist asja: siin ei ole e-riik kuvand, vaid osa igapäeva elust. Avalikud teenused on praktiliselt täielikult digitaalsed, ettevõtte saab asutada veebis ning e-residentsuse programm on toonud Eesti digitaalsesse ärikeskkonda juba üle 100 000 inimese, kelle kaudu on loodud enam kui 40 000 Eesti ettevõtet. Ametlikel andmetel võtab veebis ettevõtte registreerimine tavaliselt 2-4 tundi. See on rohkem kui mugavus. See on teistsugune ärikultuur, kus riik ei raiska ettevõtja aega. Ja võib-olla just seetõttu on Eestist kasvanud välja ka niisugused nimed nagu Skype’i arendustiim, Wise, Bolt ja Pipedrive – riik, mis teeb digitaalse asjaajamise lihtsaks, kipub kasvatama ka digitaalselt tugevaid ettevõtteid. See on üks põhjusi, miks Eesti paistab silma ka nende seas, kes otsivad lihtsat ja toimivat keskkonda ettevõtte loomiseks või rahvusvaheliseks tegutsemiseks.

Maksukeskkond, mis soosib kasvu

Maksukeskkond lisab siia väga selge majandusliku põhjuse. Eestis ei maksustata ettevõtte kasumit selle tekkimise hetkel, vaid üldjuhul siis, kui kasum välja jaotatakse. Jaotatud kasumile kehtib 22/78 määr. See on süsteem, mis soosib reinvesteerimist ja kasvu, mitte ei karista seda. Rahvusvahelises 2025. aasta maksukonkurentsi indeksis oli Eesti taas 1. kohal – juba kaheteistkümnendat aastat järjest. Rootsi ettevõtja jaoks on see väga arusaadav signaal: Eesti ei püüa ettevõtlust taltsutada, vaid laseb sellel kasvada.

Väike riik, avatud suhtlus

Ka keele- ja suhtluskeskkond on Eestis rootslase jaoks lihtsam, kui eemalt paistab. 2021. aasta rahvaloenduse järgi räägib 76% Eesti elanikest vähemalt üht võõrkeelt ning inglise keel on Eestis kõige levinum võõrkeel – seda räägib ligi pool elanikkonnast. See muudab siia tuleku pehmeks. Asjad ei jää keele taha kinni, suhtlus on kiire ja praktiline ning rahvusvaheline inimene ei tunne end võõrana. Eesti on väike, aga väga loetav.

Noarootsi ja sajanditevanune side üle mere

Ja siis on veel Noarootsi – paik, mille kaudu muutub Eesti rootslase jaoks korraga palju isiklikumaks. Noarootsi, rootsi keeles Nuckö, kujunes 20. sajandi alguses rannarootslaste kogukonna keskuseks. Seal tegutsesid tähtsad eestirootsi organisatsioonid ning Pürksi mõisas töötas 1920. ja 1930. aastatel rootsikeelne rahvaülikool. See ei ole lihtsalt tore ajaloodetail. See on märk sellest, et Eesti ja Rootsi side ei ole uus, juhuslik ega pealiskaudne, vaid sajanditevanune. Sama lugu jätkub Tartu Ülikoolis, mille rajas 1632. aastal Rootsi kuningas Gustav II Adolf. Eesti ja Rootsi vahel on rohkem kui meri; seal on ka ühine kultuurikiht.

Kinnisvaraturg – arenev, innovaatiline ja kvaliteetne

Kinnisvaraturu vaates on Eesti üllatavalt küps. 2025. aastal valmis Eestis 6059 uut eluruumi ning ehitusload anti 6695 uuele eluruumile. Enim lisandus uusi kodusid Tallinnas, Tallinna ümbruses ja Tartu maakonnas. Uute hoonete puhul tuleb arvestada veel üht väga praktilist kvaliteedimärki: alates 2020. aastast peab uus hoone vastama A-energiaklassi ehk ligi-nullenergiahoone nõuetele. Ostja jaoks tähendab see kaasaegset ehituskvaliteeti, energiatõhusust ja pikemat mõistlikku perspektiivi. Teisisõnu: Eesti ei paku ainult kena vaadet ja head asukohta, vaid järjest enam ka tehniliselt tugevat toodet. Just seetõttu on Eesti kinnisvaraturg hakanud üha enam huvi pakkuma ka rootslastele, kes otsivad kas teist kodu, investeerimisobjekti või võimalust siduda elustiil ja kapital paindlikumalt kui koduturul.

Tehingukeskkond, mis loob usaldust

Tehingute tegemise kultuur toetab seda sama tunnet. Kinnisvaratehingud vormistatakse notariaalselt, notari roll on kontrollida tehingu õiguspärasust ning notari tegevusega kaasneb ka isiklik vastutus ja kohustuslik vastutuskindlustus. E-notari süsteemis saab tehinguid algatada, oma toiminguid jälgida ja osaleda ka kaugtuvastuses. Rahvusvahelise ostja jaoks on see väga tugev kombinatsioon: protsess on korraga turvaline, selge ja tänapäevane. Paljudes riikides tuleb valida kahe vahel. Eestis on võimalik saada mõlemad. Ka välismaalase jaoks on protsess arusaadav ning hästi toetatud, mis vähendab ebakindlust ja loob usaldust juba esimesest sammust.

Miks just Eesti?

Miks see kõik peaks kõnetama just rootslast, kes kaalub Eestisse investeerimist, reisimist või elama asumist? Eesti ei ole lihtsalt “odavam variant”. Ta on mõistlikult hinnastatud, kuid see ei ole loo tuum. Tõeline argument on hoopis tervik: Eesti pakub merd, loodust, kultuurilist lähedust, tugevat digiriiki, ettevõtlust soosivat maksuloogikat, väga head rahvusvahelist toimimist ja kinnisvaraturgu, kus on veel ruumi heade otsuste tegemiseks. See on haruldane kooslus. Väike riik, mis ei taha näida suuremana, kui ta on – kuid mis toimib sageli suurematest paremini.

Rootsi kogemus, Eesti tunnetus

Mul on Eestist ja Rootsist rääkides alati eriline side, sest olen ise Rootsis elanud ja õppinud. Tänu sellele mõistan üsna hästi nii rootsi mõtteviisi, ootusi kui ka seda, mida väärtustatakse siis, kui räägitakse kodust, kvaliteedist ja usaldusest.

Valdan rootsi keelt ning mul on hea meel olla abiks neile rootslastele, kes kaaluvad kinnisvara ostmist Eestis, otsivad investeerimisvõimalusi või mõtlevad Eestisse kolimisele. Sageli algab see mitte otsusest, vaid vestlusest – ja just seal muutuvad keerulisena tunduvad küsimused selgeks ja lihtsaks.

Vahel algab kõik ühest vestlusest.
Ja üsna sageli sünnivad just sealt kõige paremad otsused.